Rabu, 12 September 2018

Introdusaun Internet


Introdusaun Internet

Internet hanesan sistema komunikasaun ne'ebe iha relasaun ho komputador ho tipu oi-oin hodi kria sistema iha mundu tomak(rede komputador global)liu telekomunikasaun wireless no selu-seluk tan. winhira internet ne'e iha, ema hotu-hotu mak utiliza komputador hodi halo koneksaun ba internet no hodi bele transmiti informasaun, ka troka dadus ba malu, no bele komunika ba malu liu husi e-mail no bele hetan informasaun seluk-seluk liu fasilidade ne'ebe fornese iha internet nia laran termus baibain ne'ebe mak ita uza hodi hasoru iha internet mak hanesan:
  1. WWW (WORLD WIDE WEB)
WWW hanesan fasilidade ida ne’ebe kontén baze dadus ne’ebe distribuidu ona. WWW sai hanesan fasilidade internet ne’ebe mak ema barak koñese no nia dezenvolvimentu teknolojia ne’ebe mak lalais. Servisu ida ne’e utiliza link hypertext ne’ebe bolu hyperlink atu refere no foti pajina sira husi servedor. Pajina web bele kontén lian, imajen, animasaun, testu, no programa software ne’ebe forma nia sai hanesan dokumentu ne’ebe dinamiku. Uzuariu bele hare World Wide Web husi browser ida ne’ebe hanesan programa ida ne’ebe bele fo sai HTML (script pajina web).
  1. EMAIL (ELECTRONIC MAIL)
Utiliza atu komunika/kontaktu diretamente ho ema seluk liu husi karta eletronika. Email mak karta ka mensazen eletronika ne’ebe mak manda no simu husi no entre individu ka komputador. Email funsiona hanesan sekretaria eletronika, maske ita la online hela ho internet maibe ita sei bele simu email husi mundu tomak. Email mak karta eletronika, ne’ebe prosesa manda no simu karta hala’o eletronikamente. Mensazen ne’ebe mak manda liu husil email sei to’o iha enderesu destinasaun, iha minutu balun nia laran de’it. Mensazen email ida bele manda ba enderesu email barak, iha tempu hanesan. Tipu email :
  • Web Based Mail : Web Based Mail jeralmente livre/gratuita, asesu utiliza browser. Bainhira le’e no hakerek mensazen tenke ho kondisaun online.
  • Pop Mail : Pop Mail iha balun ne’ebe mak livre no balun mos mak seluk, asesu utiliza e-mail client. Bainhira le’e no hakerek mensazen bele ho kondisaun offline. Online so deit bainhira atu manda ka simu mensazen. Agora dadauk, email la kontén deit testu, maibe bele mos anexadu ho grafiku, imajen foto no mos lian to’o animasaun. Email mos bele utiliza atu manda karta diretamente ba ema barak. Manda no simu email, agora dadauk sai onna buat ida ne’ebe mak komum ema halo iha internet. Ita bele halo komuniksaun ho se de’it iha mundu tomak ho fasilidade email ne’e, bainhira ita iha enderesu email ida. Ezemplu enderesu email : adar.26.aranda@gmail.com
  1. HTTP (HYPER TEXT TRANSFER PROTOCOL)
Hanesan fasilidade baziku husi www.
  1. GRUPU DISKUSAUN (MAILING LIST)
Fasilidade atu halo diskusaun eletronikamente ho utilizasaun fasilidade E-Mail. Mailing List hanesan tipu grupu diskusaun ida iha internet. Membru Mailing List bele komunika ho manda email ba list address. Kada email ne’ebe mak tama sei manda fila fali ba kada membru Mailing List ida-idak. Atu sai membru Mailing List ida, komesa ho manda email ka enderesu subskrisaun (subscription address). Depois de sai membru, ita bele simu email husi ema seluk no bele mada email ba Mailing List. Ezemplu Mailing List : enderesu Mailing List : dgweb@yahoogroups.com, inskrisaun : dgweb-subscribe@yahoogroups.com, para/stop : dgweb-unsubscribe@yahoogroups.com
  1. TELNET
Fasilidade atu asesu remote komputador ne’ebe iha fatin seluk. Servedor balun iha internet permite ita atu bele asesu nia no ezekuta programa balun ne’ebe mak instala iha komputador ne’e. Servisu ida ne’e bolu telnet. Utilizasaun servedor ne’e hanesan ho bainhira ita halao ba komputador iha rede loka. Ezemplu : spacelink.msfc.nasa.gov, hanesan servisu husi telnet gratuitu husi NASA kona ba istoria NASA nian.
  1. FTP (FILE TRANSFER PROTOCOL)
Uza atu foti dadus eletronikamente, internet fornese ona fasilidade dokumentu arkivu (dadus) ne’ebe pronto atu asesu gratuitamente. FTP ka File Transfer Protocol mak hanesan servisu internet ida ne’ebe atu transfere arkivu entre ita nia komputador ho servedor internet. Servedor barak iha internet ne’ebe mak fornese servisu ida ne’e atu nune’e ita bele kopia dadus sira ne’ebe iha servedor ba ita nia komputador, ida ne’e mak ita bolu download. Aliende ne’e, ita mos bele kopia dadus sira iha ita nia komputador ba iha servedor inter, ida ne’e mak ita bolu upload.
  1. GHOPER
Fasilidade atu hafasil peskiza, no foti informasaun husi servedor ne’ebe mak suporta protokolu ghoper. Ghoper mak aplikasaun software ne’ebe kompostu husi thread menu sistema peskiza no deskoberta. Pajina Ghoper mak komputador ne’ebe fo sai menu sira ne’ebe reprezenta dadus no informasaun ne’ebe disponivel. Fundamentalmente, menu sira ne’e mak indise atu prosesa no aponta ba informasaun espesifika ida. Servisu ida ne’euza FTP atu troka dadus arkivu no Telnet atu konekta ho servedor.
  1. CHATTING (INTER RELAY CHAT)
Atividade ida ne’ee atu komunika entre uzuariu internet ne’ebe uza media online no real-time. Chatting mak fasilidade ne’ebe mak uza atu konversa liu husi internet uza testu ka dala barak liu bolu chatting.
  1. NEWSGROUP
Fasilidade atu halo diskusaun husi fatin do’ok, ne’ebe it abele fo opiniaun no resposta liu husi internet. Newsgroup mos hanesan grupu diskusaun ida iha internet. Kontrariu ho Mailing List, newsgroup uza rede komputador espesial bolu UseNet. Komputador hotu-hotu iha newsgroup barak. Newsgroup ida-idak organizado ho topiku jeral ida ne’ebe fahe ba subtopiku balun. Ezemplu : rec.arts.cinema rec mak topiku prinnsipal, arts mak suptopiku no cinema mak sub-subtopiku.
  1. DISCUSSION GROUP
Baibain ita uza email ba ema sira ne’ebe mak ita koñese diak, maibe ita mos bele uza email atu troka informasaun ba malu, halo diskusaun no dialogo ho ema seluk. Ita mos bele partisipa iha diskusaun no debate ho topiku oi-on komesa husi hobi to’o problema komputador no mos entretenimento no artista.
  1. BROWSING/SURFING
Servisu ida iha internet ne’ebe funsiona atu fo sai pajina web/website ida atu buka informasaun. Programa ne’ebe uza atu browsing/surfing mak hanesan Internet Explorer, Microsoft Edge, Mozila Firefox, Opera, Netscape Navigator. Atu halo browsing tenke ketik enderesu website iha address. Ezemplu : www.detik.com, www.getintopc.com, www.yahoo.com, www.geocities.com, nst.
  1. TELECONFERENCE
Teleconference mak fasilidade internet ne’ebe mos bele uza atu konversa ho maneira ne’ebe kompleksa ne’ebe komesa husi lian to’o imajen, hanesan ita bele hasoru diretamente ho ema seluk. Fasilidade ida ne’e hanesan dezenvolvimentu husi chat. Komputador ne’ebe uza ba telekonferensia tenke ekipadu ho webcam, sound card, tv tuner, VoIP. Fasilidade ida ne’e diak liu atu halo reuniaun husi fatin do’ok tamba bele hare no rona malu.
  1. INTERNET TELEPHONY
Internet Telephony mak fasilidade atu halo komunikasaun ba malu ho lian liu husi internet utiliza telefone. Pulsa ne’ebe mak selu hanesan ho pulsa internet makes hala’o ho SLJJ ka SLI. Software ne’ebe uza atu telephony mak Net2phone, buddytalk, media ring talk, nst.
  1. INTERNET FAX
Internet mos bele uza atu manda faxe (fax) ne’ebe jeralmente realizadu liu husi makina faximili. Presu ne’ebe mak presu local ne’ebe hanesan ho internet. Fasilidade ida ne’e hafasil sekretariu kompaña sira atu manda fax ho total ne’ebe mak barak.
  1. SEARCH ENGINE
Search Engine mak makina peskiza, ne’ebe bele buka informasaun sira ne’ebe iha internet ho fasil liu, so ketik de’it liafuan xave (keyword). Search Engine balun ne’ebe bele utiliza mak hanesan Google, Yahoo, Alvista, Wisenut, Alltheweb, Looksmart, HotBot, nst.

0 Comments:

Posting Komentar