Internet hanesan sistema komunikasaun ne'ebe iha relasaun ho komputador ho
tipu oi-oin hodi kria sistema iha mundu tomak(rede komputador
global)liu telekomunikasaun wireless no selu-seluk tan. winhira internet
ne'e iha, ema hotu-hotu mak utiliza komputador hodi halo koneksaun ba
internet no hodi bele transmiti informasaun, ka troka dadus ba malu, no
bele komunika ba malu liu husi e-mail no bele hetan informasaun
seluk-seluk liu fasilidade ne'ebe fornese iha internet nia laran termus
baibain ne'ebe mak ita uza hodi hasoru iha internet mak hanesan:
-
WWW (WORLD WIDE WEB)
WWW
hanesan fasilidade ida ne’ebe kontén baze dadus ne’ebe
distribuidu ona. WWW sai hanesan fasilidade internet ne’ebe mak ema
barak koñese no nia dezenvolvimentu teknolojia ne’ebe mak lalais.
Servisu ida ne’e utiliza link hypertext ne’ebe bolu hyperlink atu
refere no foti pajina sira husi servedor. Pajina web bele kontén
lian, imajen, animasaun, testu, no programa software ne’ebe forma
nia sai hanesan dokumentu ne’ebe dinamiku. Uzuariu bele hare World
Wide Web husi browser ida ne’ebe hanesan programa ida ne’ebe bele
fo sai HTML (script pajina web).
-
EMAIL (ELECTRONIC MAIL)
Utiliza
atu komunika/kontaktu diretamente ho ema seluk liu husi karta
eletronika. Email mak karta ka mensazen eletronika ne’ebe mak manda
no simu husi no entre individu ka komputador. Email funsiona hanesan
sekretaria eletronika, maske ita la online hela ho internet maibe ita
sei bele simu email husi mundu tomak. Email mak karta eletronika,
ne’ebe prosesa manda no simu karta hala’o eletronikamente.
Mensazen ne’ebe mak manda liu husil email sei to’o iha enderesu
destinasaun, iha minutu balun nia laran de’it. Mensazen email ida
bele manda ba enderesu email barak, iha tempu hanesan. Tipu email :
-
Web Based Mail : Web Based Mail jeralmente livre/gratuita, asesu utiliza browser. Bainhira le’e no hakerek mensazen tenke ho kondisaun online.
-
Pop Mail : Pop Mail iha balun ne’ebe mak livre no balun mos mak seluk, asesu utiliza e-mail client. Bainhira le’e no hakerek mensazen bele ho kondisaun offline. Online so deit bainhira atu manda ka simu mensazen. Agora dadauk, email la kontén deit testu, maibe bele mos anexadu ho grafiku, imajen foto no mos lian to’o animasaun. Email mos bele utiliza atu manda karta diretamente ba ema barak. Manda no simu email, agora dadauk sai onna buat ida ne’ebe mak komum ema halo iha internet. Ita bele halo komuniksaun ho se de’it iha mundu tomak ho fasilidade email ne’e, bainhira ita iha enderesu email ida. Ezemplu enderesu email : adar.26.aranda@gmail.com
-
HTTP (HYPER TEXT TRANSFER PROTOCOL)
Hanesan
fasilidade baziku husi www.
-
GRUPU DISKUSAUN (MAILING LIST)
Fasilidade
atu halo diskusaun eletronikamente ho utilizasaun fasilidade E-Mail.
Mailing List hanesan tipu grupu diskusaun ida iha internet. Membru
Mailing List bele komunika ho manda email ba list
address.
Kada email ne’ebe mak tama sei manda fila fali ba kada membru
Mailing List ida-idak. Atu sai membru Mailing List ida, komesa ho
manda email ka enderesu subskrisaun (subscription address). Depois de
sai membru, ita bele simu email husi ema seluk no bele mada email ba
Mailing List. Ezemplu Mailing List : enderesu Mailing List :
dgweb@yahoogroups.com,
inskrisaun : dgweb-subscribe@yahoogroups.com,
para/stop : dgweb-unsubscribe@yahoogroups.com
-
TELNET
Fasilidade
atu asesu remote komputador ne’ebe iha fatin seluk. Servedor balun
iha internet permite ita atu bele asesu nia no ezekuta programa balun
ne’ebe mak instala iha komputador ne’e. Servisu ida ne’e bolu
telnet. Utilizasaun servedor ne’e hanesan ho bainhira ita halao ba
komputador iha rede loka. Ezemplu : spacelink.msfc.nasa.gov, hanesan
servisu husi telnet gratuitu husi NASA kona ba istoria NASA nian.
-
FTP (FILE TRANSFER PROTOCOL)
Uza
atu foti dadus eletronikamente, internet fornese ona fasilidade
dokumentu arkivu (dadus) ne’ebe pronto atu asesu gratuitamente. FTP
ka File Transfer Protocol mak hanesan servisu internet ida ne’ebe
atu transfere arkivu entre ita nia komputador ho servedor internet.
Servedor barak iha internet ne’ebe mak fornese servisu ida ne’e
atu nune’e ita bele kopia dadus sira ne’ebe iha servedor ba ita
nia komputador, ida ne’e mak ita bolu download. Aliende ne’e, ita
mos bele kopia dadus sira iha ita nia komputador ba iha servedor
inter, ida ne’e mak ita bolu upload.
-
GHOPER
Fasilidade
atu hafasil peskiza, no foti informasaun husi servedor ne’ebe mak
suporta protokolu ghoper. Ghoper mak aplikasaun software ne’ebe
kompostu husi thread menu sistema peskiza no deskoberta. Pajina
Ghoper mak komputador ne’ebe fo sai menu sira ne’ebe reprezenta
dadus no informasaun ne’ebe disponivel. Fundamentalmente, menu sira
ne’e mak indise atu prosesa no aponta ba informasaun espesifika
ida. Servisu ida ne’euza FTP atu troka dadus arkivu no Telnet atu
konekta ho servedor.
-
CHATTING (INTER RELAY CHAT)
Atividade
ida ne’ee atu komunika entre uzuariu internet ne’ebe uza media
online no real-time. Chatting mak fasilidade ne’ebe mak uza atu
konversa liu husi internet uza testu ka dala barak liu bolu chatting.
-
NEWSGROUP
Fasilidade
atu halo diskusaun husi fatin do’ok, ne’ebe it abele fo opiniaun
no resposta liu husi internet. Newsgroup mos hanesan grupu diskusaun
ida iha internet. Kontrariu ho Mailing List, newsgroup uza rede
komputador espesial bolu UseNet. Komputador hotu-hotu iha newsgroup
barak. Newsgroup ida-idak organizado ho topiku jeral ida ne’ebe
fahe ba subtopiku balun. Ezemplu : rec.arts.cinema rec mak topiku
prinnsipal, arts mak suptopiku no cinema mak sub-subtopiku.
-
DISCUSSION GROUP
Baibain
ita uza email ba ema sira ne’ebe mak ita koñese diak, maibe ita
mos bele uza email atu troka informasaun ba malu, halo diskusaun no
dialogo ho ema seluk. Ita mos bele partisipa iha diskusaun no debate
ho topiku oi-on komesa husi hobi to’o problema komputador no mos
entretenimento no artista.
-
BROWSING/SURFING
Servisu
ida iha internet ne’ebe funsiona atu fo sai pajina web/website ida
atu buka informasaun. Programa ne’ebe uza atu browsing/surfing mak
hanesan Internet Explorer, Microsoft Edge, Mozila Firefox, Opera,
Netscape Navigator. Atu halo browsing tenke ketik enderesu website
iha address. Ezemplu : www.detik.com,
www.getintopc.com,
www.yahoo.com,
www.geocities.com,
nst.
-
TELECONFERENCE
Teleconference
mak fasilidade internet ne’ebe mos bele uza atu konversa ho maneira
ne’ebe kompleksa ne’ebe komesa husi lian to’o imajen, hanesan
ita bele hasoru diretamente ho ema seluk. Fasilidade ida ne’e
hanesan dezenvolvimentu husi chat. Komputador ne’ebe uza ba
telekonferensia tenke ekipadu ho webcam, sound card, tv tuner, VoIP.
Fasilidade ida ne’e diak liu atu halo reuniaun husi fatin do’ok
tamba bele hare no rona malu.
-
INTERNET TELEPHONY
Internet
Telephony mak fasilidade atu halo komunikasaun ba malu ho lian liu
husi internet utiliza telefone. Pulsa ne’ebe mak selu hanesan ho
pulsa internet makes hala’o ho SLJJ ka SLI. Software ne’ebe uza
atu telephony mak Net2phone, buddytalk, media ring talk, nst.
-
INTERNET FAX
Internet
mos bele uza atu manda faxe (fax) ne’ebe jeralmente realizadu liu
husi makina faximili. Presu ne’ebe mak presu local ne’ebe hanesan
ho internet. Fasilidade ida ne’e hafasil sekretariu kompaña sira
atu manda fax ho total ne’ebe mak barak.
-
SEARCH ENGINE
Search
Engine mak makina peskiza, ne’ebe bele buka informasaun sira ne’ebe
iha internet ho fasil liu, so ketik de’it liafuan xave (keyword).
Search Engine balun ne’ebe bele utiliza mak hanesan Google, Yahoo,
Alvista, Wisenut, Alltheweb, Looksmart, HotBot, nst.
0 Comments:
Posting Komentar